Hetkeemotsioonide ajel tulin täna Võrumaale. Külla kõige armsamale Lonnile ja perekonnale. Viimasel hetkel haarasin Tartust kaasa viimased kolm banaani, millele juba täna õhtul kodus olles rakendust leidsin. Proovisin ära niiöelda banaanipannkoogid(või siis banaaniomleti). Tainasse panin ühe suure banaani ja kaks keskmist muna. Praadisin õlisel pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks ja voilaa, pole paremaid pannkooke saanudki. Väga-väga head said!