Itaalia pildid

Tagasivaade Itaaliale

Nüüdseks on küll juba piisavalt aega möödas, et teha pisikene tagasivaade minu põnevale Itaalia külastusele.

Mina ja kolm teist Eesti neidu alustasime teekonda Riiast. Marsruudiks sai valitud: Riia-Milaano-Palermo-Rooma-Riia. Seiklused algasid pika ootamisega Riias.

Kohale jõudes väga palju ei üllatunudki, teadsin täpselt, mis mind ees ootab ja mis mitte. Rohkelt pitsasid, mereande ja pastat. Muidugi ka räpased tänavad, lömmi sõidetud autod, kuum päike, rand, võrkpall-jalgpall ja ohjeldamatul kogusel head veini.

Viisime läbi erinevaid arutelusid, rühmatöid ja erinevaid ülesandeid teemal, kuidas kaasata vähemate võimalustega inimesi sporti. Veedetud aeg oli väga lõbus ja meeldejääv. Lausa kvaliteetaeg. Tore seltskond ja toredad mängud. Ja muidugi ka toredad pulmad!

Kootud sokid

Viimaste päevade jooksul olen üha rohkem teinud käsitööd. Ja see on mulle meeldinud

Täna valmis ka esimene sokipaar. Õnnelik. 

Panna cotta

Päev täis magusat. Sel korral tuli plaaniks teha panna cotta't. Ehk siis midagi veel rammusamat ja magusamat kui piimakissell.
Muidugi peab ära mainima, et see on väga hea! Vanillikaun ja vahukoor tegid oma töö, njämm.

Õunad luikedeks

Möödunud õhtul oli mul Tartus olles kohutavalt igav. Ma lihtsalt ei suutnud enam enda referaati teha ja no, kui aus olla, siis ega väga palju esmaspäeva õhtuti välja ka ei kipu. Seega jõudsingi loomingusele lainele ja proovisin teha õunast luike. Tulemusega jäin väga rahule, kahjuks õuna maitse jäi samaks.

Banaanipannkoogid

Hetkeemotsioonide ajel tulin täna Võrumaale. Külla kõige armsamale Lonnile ja perekonnale. Viimasel hetkel haarasin Tartust kaasa viimased kolm banaani, millele juba täna õhtul kodus olles rakendust leidsin. Proovisin ära niiöelda banaanipannkoogid(või siis banaaniomleti). Tainasse panin ühe suure banaani ja kaks keskmist muna. Praadisin õlisel pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks ja voilaa, pole paremaid pannkooke saanudki. Väga-väga head said!

Patience is a virtue

Elu kolmas sess on läbi, õnnelikult. Kõige rohkem olen rahul filosoofia C üle, kus esseed ei pidanud kirjutama nagu sa oleksid filosoof vaid pidi meeles pidama, et sa ainult kirjutad filosoofile - milline kergendus! Sealne suure paugu teooria ja jumal, see kõikvõimas olend, kes tagab meile parima võimaliku maailma...

Sain selle semestri jooksul veelkord kinnitust selle üle, et mulle ei meeldi filosoofia. Ei meeldi!

Ja nagu arvata võib, siis ajas sess sassi ka minu magamisrežiimi(kell on hetkel 3.25 öösel). Juhuu, nii ebardlikult õnnelik selle üle. Aga noh, mis seal ikka, tegelikult ma ju olengi üdini positiivne inimene. Ausalt, olen vist terve jaanuar väga heas tujus olnud! Super, naerame terviseks.

Kogu jaanuari kuu plussiks võib pidada minu produktiivsust, sest olgugi, et ma lähen hilja magama, siis ometigi juhtub väga harva nii, et terve päeva maha magan - hommikused trennid aitavad selle vastu. 

Samuti on jaanuarisse mahtunud ka üllatavalt palju toredaid hetki: muhedad ja naerurohked ööd enne eksameid, lõbusad kaneelisaiakesed, tore koduskäik, külmad ilmad, Coffee IN,  lõbusad trennid, seltsi juhatuse koosolek, korbi rebaste koosviibimine ning loomulikult nägin ka ära enda kalli sugulase, kellega mõnusad neli tundi Werneris istusime. 

  

Think like a proton and stay positive

Olgem ausad, mul on lihtsalt vaja kohta, kuhu kirjutada. Teen sellest blogist enda isikliku elu blogi - kirjutan ülesse kõik hea ja halva. Võimalik, et leiate midagi põnevat, kuid iseenesest on blogi endale, et hiljem lugedes naerda.

Gate 21G ja oma 3 tundi ootamist..

Muidugi ka viimased patisseries'i külastused. Pöidlad pihku, et ma saaksin oma pagasi ka ilusti tagasi.. :)

It is so hard to say goodbye

Palju nutmist ja kallistusi - nii lahkusin ma külast Vauniére.

Sest mulle meeldib siin

Festival on nüüdseks läbi. Käivad veel viimased pakkimised ja peagi on küla inimestest peaaegu tühi. Jään igatsema neid vaateid aknast, kus terve õu on rahvast täis ja kõik peavad piknikku, söövad neid imemaitsvaid baguette.

Samuti jään igatsema neid toredaid koeri, keda on prantsusmaal ilmselt rohkem kui inimesi. See kõik on üsnagi sarnane Eestiga, kuid samas ka pole, siinsed inimesed on palju vabamad. Nad naudivad elu.

Eile õhtul jälgisin, kuidas prantslased tantsivad.. See oli tegelikult kohutav. Kõik lihtsalt looklesid muusika rütmis. Iseenesest oli naljakas, kuid ma ei suutnud seda nautida. Üritasin, kuid ei, see pole minule. Nad oskavad olla vabad ja nautida elu!

Vauniére

Louvre ..

Šokolaadimuuseum

Üle pika aja..

Taaskord on kirjutamisele pikk vahe sisse tulnud. Ilmselt piiratud interneti  ja vana arvuti tõttu, saame me ju kasutada seda ülivana arvutit ja kehva internetti korraga. Kuid kui aus olla, siis on see peaaegu alati hõivatud. Peame olema õnnelikud selle vähesega. Ja me oleme!

Üritan veel mõne pildi Pariisit lisada: Šokolaadimuuseumist ja Louvre’st. Ehk saan mõne lisada ka enda külast.

Üleeile mängiti mängu, mis kandis nime Piraadid. Kõigil olid kostüümid. Midagi teistsugust, pole seesugust asja Eestis kohanudki. Kõik peale minu olid nii osavõtlikud. Oskan öelda ainult wow!

Ja eile oli meie külas festival nimega FolkWelt. Ma polnud varem näinudki siin külas nii palju rahvast. Hämmastav. See meeleolu, joogid ja vaatemäng. Tänu eilsele festivalile magasin täna aga kaheteistkümneni. Ärgates tundus nagu oleks holiday. Esimene nädalavahetus, kus ma ei tee tööd..(vähemalt pole seni teinud ja loodetavasti ei pea tegema ka).  Naudin enda viimast nädalavahetust.

Tänane päev on igatahes olnud nii hea. Ärgates otse lõunasööki sööma ehk kella 12-st kuni 14.30-ni ma sõin. Ja kusjuures väga eestipärast toitu. Roheline salat porgandi jms, lihaaa juurviljade ja puuviljadega ning magustoiduks oli kaks erinevat šokolaadikooki vahukoorega ja erinevad jäätised.  Okei, ei puudunud ka prantsuspärane juust. AGA, festivali ajal elame taevas. Nii hea, kui festival on samas külas, kus sa elad.

Ja nii hea, et festival jätkub veel tänagi!

Ainukene väga kurb asi on see, et ma lahkun enne järgmist festivali, mis kannab nime Melting Pot. Järgmine festival peaks olema veeel ägedam! Kahju, kahju, kahju. Kuid noh, koju tahaks ju ka minna.

Sel korral lähen koju, juba neljapäeval hakkan liikuma. Ilmselt veedan öö Lyonis ja siis 24.08 kell 4 või 5 hommikul jõuan koju-koju.