Festival on nüüdseks läbi. Käivad veel viimased pakkimised
ja peagi on küla inimestest peaaegu tühi. Jään igatsema neid vaateid aknast,
kus terve õu on rahvast täis ja kõik peavad piknikku, söövad neid imemaitsvaid
baguette.
Samuti jään igatsema neid toredaid koeri, keda on
prantsusmaal ilmselt rohkem kui inimesi. See kõik on üsnagi sarnane Eestiga, kuid samas ka pole, siinsed inimesed on palju vabamad. Nad naudivad elu.
Eile õhtul jälgisin, kuidas prantslased tantsivad.. See oli
tegelikult kohutav. Kõik lihtsalt looklesid muusika rütmis. Iseenesest oli naljakas,
kuid ma ei suutnud seda nautida. Üritasin, kuid ei, see pole minule. Nad oskavad olla vabad ja nautida elu!
