Üks kiire kiire postitus..
Paar päeva tagasi, 04.07, varastati minu telefon, kui olin
viinud selle laadima. Minu telefoni kõrval vedeles veel umbes 5 mobiili ning
mõni läpakas. Näpsati aga ainult minu oma. Kahju. Kõige nõmedam on aga see, et
selles külas on umbes 50 inimest ja ma olen olukorras, kus ma veedan selle sama
näppajaga kaks kuud koos ning võib-olla pean teda isegi usaldusväärseks
inimeseks. Ma ei suuda enam kedagi usaldada. Mõnus pettumine vabatahtlikes. Samas
on olnud kõik inimesed väga mõistvad ja aidanud seda otsida, pikad koosolekud jne.
Igatahes jõudis asi politseini.. Sellest aga kõik.
See aga on olnud ka ainuke halb asi kolme nädala
jooksul. Endiselt olen õnnelik, et siia tulin. Iga päev on midagi uut ja huvitavat. Muidugi need inimesed.. Nii toredad.
Töö tegemine on kah nagu ta on.. Kergelt öelduna 5-6 tundi
tööd ja viis päeva nädalas. Mina ja Shawn teeme seda senini korralikult,
workcampi inimesed aga mitte. Vika suutis näiteks 3 tundi töö ajast magada
laual, mõni teine päevitada jne.
Tegelikult pean tõdema, et see on ülimalt lahe, ehitame ju ühte
ruumi(baarilett jne). Uued seinad, trepp jne. Uus ja huvitav, pole ma ju
varasemalt sellega kokku puutunud. Võib-olla suudan kunagi pilte ka lisada.. Hetkel aga ei.
Viimased päevad pole mul samuti üldse aega olnud. Reedel
käisime taaskord linnas nimega Gap(lihtsalt nautisime linnaelu, sest enamus
noori said teada enda eksamitulemused vms, proovisime uusi jooke jne),
eile käisime linnas nimega Die(kohalik turg, palju kirsse, kartulipirukad ja
see FANTASTILINE FESTIVAL!). Muuseas, ma armastan neid kirsse!!!
Ja see festival oli super, sest see meenutas mulle
Eestit. Me tantsisime prantsuse kohalikke tantse, mis olid nii lahedad..
Muusika, inimesed ja tants. Super.
Täna käisime Veynes ühe järve ääres, nautisime äikesetormi,
kuumust ja vihma.. Ja tõenäoliselt tuleb meil lõkkeõhtu(vahukommid, vorstid,
kitarrid).
KOLM PÄEVA ÄIKESETORMI.. Mõnus ööbimine lekkivates telkides. Aga me oleme rahul.
_____________________________________________
Nii.. Eelnev tekst oli juba ammu valmis kirjutatud.. Nüüd
aga jätkan. Istun Veynesi linnas internetikohviku ees, sest see on juba
suletud. Õnneks on olemas wifi.
Vahepeal on toimunud vot niiiii palju. Käisime Lafaii inimestega linnas nimega Castellane(pikk-pikk autosõit, oma 4 tundi, sinna ja tagasi) Seal oli seminar(tegelikult oli see ainult söömine ja linna tutvustamine). Järgmisel päeval proovisin elus esimest korda raftingut. See oli super! Muidugi saime me vahepeal ka ujuda jne.. Lihtsalt hüppasime päästevestidega vette ja looootsime, et jääme ellu ja et kui kohtumispunktist kogemata mööda lähme, et meid päästetakse. Ma loodan, et järgmine kord, kui netti saan, on mul aega pilte ka lisada.. Hetkel saan netis olla ainult 30 min, peale seda läheme järve äärde ujuma ja peale seda kanjonisse. Interernational meal on ka täna. Eks näis, mida me süüa teeme..
Homme lahkuvad paljud inimesed Vaunierest. Paljud, kellega suhelnud olen. Kahju tegelikult, päris lahedad inimesed. Jääme siis Shawniga kahekesi telkima ning ülehomme tuleb juba uus workcamp, kellega koos me hakkame aega viitma.. Loodetavasti on sama lõbus kui need möödunud kolm nädalat.
Ah jaa.. Matkamas oleme ka käinud jne.. Me oleme nii palju jõudnud. Võib vist öelda, et ainult ühel päeval nädalas saan ma korralikult magada.. (korralikult tähendab 10 tundi).
JA ME TEGIME ŠHAMPANJAT!!!
Sain natukene selgust ka enda projektis.. Olin 3 nädalat ühe workcampiga, siis järgmised kolm nädalat teise workcampiga ja peale seda töötan tavalise volunteerina. (Saan võtta ka 4 päeva puhkust.. Koos nädalavahetusega 6 päeva) Ilmselt augustis. Eks see näha ole.
Tegelikult on juhtunud vot niii palju aga kahjuks ma ei suuda kõike siia kirjutada. Loodetavasti jõuan täna pildid ka arvutisse saada ja järgmine kord kui netti saan, siis lisan.
Ja mulle meeldivad mäed, lihtsalt suurepärased. Muidugi on päris jube sõita autoga ja kui kõrvale vaatad, siis on omajagu kõrge kukkumine.
Aeg läheb niiiiii kiiresti.
Muidu mõni pilt ka, mille ma arvutist leidsin..
 |
| Vauniere õlu |
MEIL ON KÖÖGIS ROTID!!! (Ps, ma suutsin ühe tappa)
Elu on pilvede sees..
Ja kõik armastavad seda n-ö munakooki moosiga..
Muidugi olen ära õppinud ka selle "hullu" teretamise. Sa lihtsalt ei saa minna hommikul ruumi sisse ilma, et sa ei kahjuks "Bonjour". Samuti väga väga palju põsemusisid jne. A
Okei, selleks korraks kõik..
