Üks etapp minu kui vabatahtliku elust on läbi – möödunud on
neli nädalat ja esimese workcampi inimesed on lahkunud. Muidugi on alanud juba
uus workcamp, kuid sellest räägin hiljem.
Mida ma esimese Sonya workcampi ajal tegin?
Tööst rääkides, siis ehitasime ühte suurde ruumi mõned
seinad, et ühest ruumist saaks kolm ruumi, partyroomi lisandusid wc ja
panipaik. Jäänud on ainult natukene mängimist liivapaberi ja tolmuga..
Liigutasime ka treppi, mis algselt oli ühe- ja nüüd on kaheosaline. Pooleli on
veel ka baarilett, mille kallal nokitseme uute inimestega.
Muidugi ei töötanud ma ainult partyroomis. Mõnel päeval
leidsin ma end aiast, kokkamast jne. Korjasin sureau õisi, millest valmis
šampanja. Mõnel järgneval päeval aitasin kaasa õlle valmistamisel. Töötamine on
olnud lõbus. Ära peab mainima sõjad tsemendi ja plastaga?! ning muidugi ka
purskkaevu kukkumised.
Ja mis toimus peale tööd?
Ei oskagi öelda, et mitmel festivalil ma käisin, mitmel
kontserdil ma käisin või et mitu korda käisin ma linnas nimega Veynes, kus on
see imeline järv, internetikohvik ja SuperU.
Linnadest rääkides, siis tasub mainida kindlasti ka linnasid Gap ja
Castellan, sest need mõlemad on lihtsalt nii ilusad ja nii prantsuspärased.
Castellanis sai järgi proovitud ka rafting, mis oli üüüratult vinge! Oli
võimalus ka kivide vahel ujuda..
Terve selle aja jooksul olen tutvunud väga paljude
inimestega. See annab aga selle boonuse, et kui lähen prantsusmaal suvalisse
linna ja leian sealt mõne tuttava, kellelt põsemusisid andes küsida, et kuidas
läheb? Ühed inimesed neist on kindlasti Lafaii vabatahtlikud, nemad on
märkimist väärt.
Alatiseks jääb meelde viimane öö Sonya workcampi inimestega:
Magasime kõik koos ühes telgis(max 1h) ja kui ärkasime, siis märkasime, et
Mister T oli valmistanud meile šushit. Nii hea!
Kurb oli kõiki ära saata, kuid nüüdseks on juba uued
inimesed: Mister W Lõuna-Koreast, Eloi Hispaaniast, Pavla ja Andro Tšehhist,
„Külsarz“ Türgist. Ja muidugi Shawn. Workcampi liider on sel korral Marion
Saksamaalt.
Töötame endiselt partyroomis, kuid lisandunud on ka ehitis,
millele täna panime katust. Ma ei teagi, mis maja sellest tuleb.. See selleks.
Arvatavasti võiks ära mainida ka selle peaaegu 2000 m kõrgusele 4 tundi kestnud
matka. Vaade Alpidele oli aga suurepärane..
Praeguseks aga kõik. Lihtsalt pole aega, sest kohe ruttan
pizzat sööma ja peale seda festivalile. Jälle.. ja nii mu nädal möödubki:
Äratus, töö, paus, töö, lõuna, töö, tunnike puhkust, õhtusöök ja tavaliselt mingi
festival/film/vms tegevus.
Päikest!
