Monday, July 1, 2013

Bonjour la France!

Lõpuks! Jah, lõpuks ometi sain netti. Senini on olnud vot nii kiire, et anna otsad. olgugi, et tööd teeme umbes 5 h päevas, siis jääb mulje, et puhkust nagu polegi.

Kuid kuidas mul läinud on? Reis iseenesest algas ju väga hästi, senini on alles see coca-cola pudel, millel asetseb minu nimi. Nüüdseks võin aga öelda, et nii hästi ei läinud Frankfurdi lennujaamas, kus ümberistumiseks ühelt Lufthansa lennukilt teisele oli jäänud natuke rohkem kui pool tundi. Kui poleks neid 5 minutit kestvaid bussisõite lennukilt lennujaama terminali ja terminalist tagasi lennukile, oleks kõik tore olnud. See selleks. Need bussid pole milleski süüdi, tegelikult olin ise tuulepea ja ei vaadanud seintele, et äkki väljub lend teisest väravast. Läksin mina ju enda boarding passi järgi värava A38 juurde, lend oli ümber tõstetud aga värava A02 juurde. Ja mina.. Mina olin 10 min enne lennu väljumist värava A38 ees ja alustasin jooksmist tagasi selle pika-pika sirge algusesse, värava A02 juurde, kust ma algselt rahulikult mööda kõndisin. Tegelikult polnud mina ainuke, kes jooksma pidi, seda tegid koos minuga ka kaks meest.
Aga läks hästi, jõudsin lennule ja peagi olin juba Lyonis, kust sain ilusti kätte ka enda pagasi - ma polegi selle 1% sees, õnneks.


Edasi hankisin Lyonis endale Rhóneexpress shuttle pileti ja sõitsin kenasti Lyon part dieu train stationisse, kus sain teada asja, et Prantsusmaal saab perrooni, kust rong väljub, teada alles 3-7 minutit enne rongi väljumist. Seni vaatad sa tuimalt ekraanile ja kui sinu sihtkoha taha ilmub täht, siis hakkad ruttama ja enda perrooni otsima.  Õnneks sujus kõik hästi ja inglise keelest piisas.

Lus la Croix Haute

Tutvumisring on tehtud!

Alustan rongijaamast. Rongijaama tulid mulle vastu Sonja(USA-st, on olnud Prantsusmaal juba 10 kuud), Lea(prantslane), Viktoria(Ukrainast), Jessö(pärit Lõuna-Koreast). Peatselt saabus ka Susanna, kes on pärit Helsingist. Kõik olid ülimalt rõõmsate nägudega ja kohe hakkasid nalja tegema. Natukene vesteldud, siis läksime juustu ostma. Jah, esimene prantsuse juust on juba järele proovitud! Ainult kiidan. Samuti on maitstud ka veinipudeli laadses pudelis olev õlu.
Hiljem läksime veel tagasi rongijaama, sest sinna saabus veel üks vabatahtlik, kes on pärit UK-st. Nimeks on Shawn. Shawn ja mina oleme vabatahtlikud kaks kuud, teised 3 nädalat. 

Mõni tund hiljem olin saabunud külla, mis kannab nime Vaunieres. Sisse sättisime me ennast telkidesse, sest majja kahjuks hetkel ei saa. Loodetavasti ei jää me telkidesse kauaks.  Tents in tent on teemaks.
Igatahes möödus õhtu väga kiirelt ja lõbusalt.
Tegime kooki, rääkisime nädala menüü läbi, tegime külale tiiru peale, tutvusime töödega jne. Tutvustav päev kõigele lõppes rahvusvahelise söögikorraga kuskil.. Pole õrna aimugi, kus. 

Küla, kus elan: 


Sest see on ilus..







Oleme mitu korda külastanud linna nimega Veynes(ka praegu oleme siin). Päev peale minu tulekut võtsime rongijaamast peale veel ühe Lõuna-Koreast pärit poisi, kelle nimi on Taehyun Kim. Meie kutsume teda Mister T-ks.

Väga palju oleme käinud erinavatel "festivalidel", mis tegelikult on lihtsalt kontserdid. Samuti oleme käinud pubides, baarides.. Muidugi veetsime ka väga lõbuse õhtu/öö Gapis:





Päev möödub tavaliselt tööd tehes, ilm on tappev. Päeval vedeleks ainult vees ning õhtul ja hommikul kanname talvejopesid ja joome teed. Õnneks on meil palju tekke ja muud vajalikku.. 

Toidust rääkides, siis see on tõesti suurepärane. Me teeme kõik ise. Samuti otsustame, et mida me sööme. Korea toit(minu mõistes sushi, samas Mister T ütles, et see pole sushi) oli väga hea, samuti Afganistani toit jne. Muidugi on kõik asjad ka väga kallid, toit on tõesti kallis, umbes 2-3 korda kallim kui Eestis. Ah jaa.. Homme ongi minu kord poodi minna ja osta nädala asjad ära. 

Nii, mida me teeme: ehitame treppi ja seinasid. Ülimalt lahe, sest väga paljusid asju pole varem teinudki.