Ning nüüd ma siin istun. Tallinna lennujaamas. Ümberringi mõni üksik Eestisse saabunud isik, üks koristaja ja teisel pool akent hunnik taksosid, milledel lehvivad Eesti lipud ja milledes istuvad ainult rõõmsate nägudega taksojuhid. Muidugi on väga heaks kaaslasteks ka raamat "Minu Prantsusmaa", mille on kirjutanud Eia Uus ja kirsiks tordil on Coca-cola pudel, mis kannab Minu nime. Tegelikult peab tõdema, et nimedega coca-cola pudelid võib-olla isegi suurendavad müüki. Poleks ma seda muidu ju ostnud.
See selleks. Viimased kõned sõpradega ja varsti lähebki lennuk Tallinnast Frankfurti.
